MEETOD


Ehkki teadusharud on väga erinevad, ühendab neid kõiki tänapäeval empiiriline lähenemine. Empiiriline on selline teadus, mis põhineb tõenditel ning järgib teadusliku uurimuse protsessi. Lühidalt on teadusliku uurimuse protsess järgmine: küsimus → hüpotees → hüpoteesi kontrollimine e tõendite kogumine → tõendite analüüs → järelduste tegemine e küsimusele vastamine.

Erinevalt näiteks loodusteadustest, on humanitaarteaduste (aga ka sotsiaalteaduste) uurimisobjekt veidi raskemini ligipääsetav. Kui keemik saab mõõta keemilist reaktsiooni või geoloog kivimi vanust, siis kuidas mõõdab keeleteadlane, mitu tähendust on sõnal seisma või miks vahel eelistatakse sisseütlevat ja vahel alaleütlevat käänet?

Laias laastus on keeleteadlasel kahte sorti andmeallikaid - keele kõnelejad ise ja nende poolt juba varem loodud keel. Nende allikate põhjal jaotuvad ka uurimismeetodid kaheks - keelelised katsed ja korpusanalüüs. Anname mõlemast suunast lühikese ülevaate.

Katseline meetod keeleteaduses on sarnane kõikide teiste teadusharude katselistele meetoditele.